27 november 2010

Kust andmed tulevad

Esmalt märgin saadetise peale numbri, mis seda saadetist edaspidi identifitseerib.



Joonlaua ja/või mõõdulindi abil mõõdan saadetise esimese lehe pikkuse ja laiuse.



Kaalu abil mõõdan saadetise kaalu.



Kaal ise on päris täpne, tulemuse väljastab kümnendiku grammi täpsusega, kaaluda saab kuni 2 kg raskusi esemeid. Igatahes üks 50-sendine, kolm 20-sendist ja üks 10-sendine peaks Eesti Panga kodulehel oleva info järgi kaaluma kokku 10,86 grammi. Kaal näitab 11 grammi, seega eksimine võib olla iga kümne grammi kohta ligikaudu 0,1 grammi. Ühe kilogrammi kohta teeb see võimalikuks eksimuseks ligikaudu 10 grammi. Samas asi võib olla ka konkreetsetes müntides, olen ka varem münte kaalunud ning täpselt samade müntide kaal on alati täpselt sama - mõni kindel 1-kroonine münt näiteks, mis peaks kaaluma täpselt 5 grammi, kaalub selle kaaluga kaaludes 4,9 ja mõni teine 5,0.



Arvutan saadetise ühe lehe pindala ja lehtede koguarvu järgi saadetise tervikpindala ning kannan koos teiste tulemustega tabelisse. Kui kõik ühe aasta saadetised on tabelisse kantud ja programmile "söödavamaks" ümber kodeeritud, teostan kokkuvõtvad arvutused.


0 kommentaar/kommentaari: